Marja Ahti on Turku linnas baseeruv Soome-Rootsi päritolu muusik ja eksperimentaalmuusika helilooja.Marja Ahti poolt loodud muusikat võib kirjeldada kui äärmise täpsusega loodud matemaatilisi ja minimalistlike helimaastike, millest samal ajal ei puudu loodusele omane orgaanilisus ning mitmepalgelisus.Peamiselt tegeleb Marja Ahti keskkonnasalvestiste ning akustilise toormaterjaliga, mis omakorda läbib töötluse läbi erinevate elektrooniliste vahendite.Marja Ahti on oma muusikat presenteerinud kõikjal üle Euroopa, samuti ka USA-s ning Jaapanis.Lisaks sooloprojektile kuulub ta kooslusesse Himera work group, duosse Ahti & Ahti ning kollektiivi Kemialliset Ystävät

 

Marja Ahti esineb laupäeval, 4-ndal augustil.

 

WWW

 

 

 

Intervjuu

 

1. Alustuseks selline tüüpiline, kuid siiski asjakohane küsimus – kuidas elab muusikamaailm Turkus? Ole hea ja kirjelda paari sõnaga hetkeolukorda.Kas pigem eksisteerib loominguline paigalseis või on võimalik ette ennustada millegi uudse ja erilise (taas)tulemist?

Turku on suhteliselt väike ülikoolilinn ja antud fakti arvesse võttes, on see siiski üsnagi hea piirkond muusika ja kunsti viljelemiseks. Lisaks helide tekitamisele olen kaasatud ka Himera rühmitusse, mis tegeleb muusikaürituste korraldamisega.Kuulates erinevaid artiste, meeldib mulle rohkem muusikat luua tehes samaaegselt koostööd kunstnikega. Enda perspektiivist näen, et eri kunstivormide vaheline koostöö kasvab õiges suunas ja annab ruumi uutele loomingulistele väljakutsetele.

 

2. Nüüd aga korraks minevikku. Kas helikeel, mida Sa just nüüd ja praegu viljeled erineb palju suunitlusest või unistusest, millega oma muusikuteed kunagi alustasid?

Jah, ma arvan, et minu esteetiline pool on alati muutunud koos elamise ja õppimisega ja seda eriti viimastel aastatel. Mõnes mõttes oli mul nihe meetodites ja lähenemisviisis heli kasutamisele ning tulenes mõne aasta tagusest kriisist. Selle tulemusena muutusid nii muusika loomine kui ka kuulamisharjumused – võtsin kõike rahulikumana ja süvenesin helidesse.

 

Viimasel ajal olen rohkem põnevil helide ilmnemisest lainetena, kuid seda rütmilisel moel. Rütm minu loomingus on alati olnud vaba ja mõnikord väga ekstreemne, see laguneb muusikapalas laiali ja on värskendav ning ma isegi ei püüa seda sunnitult koos hoida. Ma olen ka tavalisest rohkem huvitatud tämbrist ja häälestamisest. Mulle meeldib luua aeglast ja intensiivset muusikat, mille sees tahan ise olla, mitte nii väga helisid, mis segavad mul olla ise.

 

3. Maailm on tänasel päeval teadaolevalt üleküllastunud erinevast muusikast – mis on see miski, mis teeb Sinu loomingu eriliseks ses üldises tohuvapohus?

See pole otseselt minu öelda, jätan selle kuulajate otsustada. Üritan mitte võrrelda seda, mida ma teen, kui seda mis mind ümbritseb, et mitte kaduda peegeldunud maailma.

 

4. Kui Sinu helilooming oleks toit, siis millise toiduga oleks tegemist?

Midagi kääritatud ja erilise maitsega ja mis on täis mikroobe ning mis jäävad kehasse pärast selle seedimist – ehk siis võib-olla hapukapsas?

 

5. Ja lõpetuseks – kui kuuled sõna “Kukemuru”, siis milline on esimene teema, mis Sulle antud sõnaga seondub? (et asi keerulisem oleks, siis vastus ei olla Kukemuru Ambient :)

Noh, kõlapilt tuletab meelde, kuidas jaapani sõnad on ehitatud, kuid see kõlab ka nelja erineva sõna lühendina, nagu “kuka kehtaa mutista runoja” või midagi sellist.